Risk on kirjas nimekirjas. Keegi on selle nimetanud, sellele on omistatud tõenäosus ja mõju ning seda vaadatakse perioodiliselt üle. Eeldus ei ole kirjas mitte kusagil. See on põimitud plaani endasse: "selle protsessi läbimisaeg jääb enam-vähem samaks", "see osakond jätkab selle töö tegemist", "meie konkurent ei suuda seda meist kiiremini teha". Keegi ei ole seda lauset kunagi eraldi kirja pannud, sest see tundus strateegia kehtestamise hetkel iseenesestmõistetav.
Erinevus ei ole akadeemiline. Riski jälgitakse, sest see on riskina tuvastatud. Eeldust ei jälgita, just seetõttu, et keegi ei ole seda eeldusena tuvastanud. See kaob plaani teksti sisse ja jääb sinna, isegi kui ümbritsev maailm muutub.
AI, mis võtab töö üle, ei ole risk klassikalises tähenduses. See ei ole sündmus, mis toimub ja siis on möödas. See on aeglane nihe, mille tempo on erinev iga ülesande, osakonna ja ettevõtte puhul. Ühele tähendab see, et osa aruannete koostamisest teeb nüüd mõne nädala jooksul süsteem, kusjuures töötaja kiidab heaks või lükkab tagasi põhjendusega. Teisele ei muutu sel kvartalil veel midagi, sest töö nõuab liiga palju konteksti, läbirääkimist või vastutust, et see süsteemile üle anda.
See tempoerinevus ei ole juhus. See peitub selles, mis laadi töö tegemist on: rutiinne ja hästi piiritletud, või hoopis sõltuv otsustusvõimest ja eranditest. Sama struktuur määrab ka, milline eeldus strateegias esimesena surve alla satub. Plaan, mis lähtub osakonna läbimisajast, mille töö on suures osas ülevõetav, vananeb kiiremini kui plaan, mis lähtub tööst, mis jääb esialgu inimtööks.
Nihe ise ei ole seega risk. Risk on see, et keegi ei tuvasta eeldust, mida see mõjutab, kui midagi, mida tuleks kontrollida.
Strateegiline survetest asetab kõrvuti kaks pilti: mida näitavad väljastpoolt sektoriandmed, regulatiivsed kellad ja avalikud konkurentsisignaalid, ning mida näeb ja ootab ettevõtte enda juhtkond seestpoolt. Kus need kaks pilti lahknevad, tekib eeldus, mis väärib tähelepanu. Lisaks koostatakse nimekiri: iga eelduse kohta, millal see kehtestati ja kas see kehtib endiselt.
See on hinnang, mitte mõõtmine. Survetest ei väida kindlusega, et mõne ülesande võtab üle AI, ega anna selleks garantiid. See näitab, kus muutuse tõenäosus on kõige suurem, arvestades seda, mida praegu teatakse töö olemuse ja sektori liikumiste kohta. Kus aluseks olevad andmed on napid või kus tegemist on tööga, mis sõltub tugevalt individuaalsest hinnangust, on tulemus ebakindlam ja seda ei varjata täpse protsendiga.
Tulemus ei ütle ka midagi iseenesest, ajahetkest lahutatuna. Eeldus, mis kehtib täna, ei pruugi kehtida enam kvartali pärast. Seepärast on küsimus kui sageli tuleb AI-eeldust uuesti kinnitada sama oluline kui esimene kord, mil see kehtestati.
Mõnedel juhtkondadel on see juba sisse ehitatud: kindel hetk, mil eeldused üle vaadatakse, viis, kuidas jäädvustada miks strateegiline valik omal ajal tehti, ja rütm selle jaoks, kui sageli strateegiat tervikuna ümber hinnatakse. Nende puhul on nihkunud eeldus päevakorrapunkt, mitte üllatus.
Teistel ettevõtetel see rütm puudub. Strateegia on kehtestatud, eeldusi ei ole kunagi eraldi nimetatud ning ainus kord, mil keegi seda märkab, on siis, kui tulemus jääb alla ootuste ja keegi ei suuda enam selgitada, miks. Sageli on tegu ka küsimusega, kes juhtkonnas AI teemal kõige valjemini räägib: kuidas vältida, et kõige valjem hääl otsustab, mida AI esimesena üle võtab on siis olulisem kui ükski tehniline küsimus. Ja mõnikord ei ole ka juhtkonna enda seas ühist pilti: mida teha juhatuse liikmega, kes ei jaga AI-pilti on siis küsimus, millele tuleb esmalt vastata, enne kui eelduste nimekirjast mingit kasu on. Üks AI-pilootprojekt ühes meeskonnas ei lahenda seda erinevust; vaadake, miks AI-pilootprojekt ei ole veel strateegia.
Aluseks olevale küsimusele — milline töö selles konkreetses ettevõttes on tegelikult AI poolt ülevõetav, milline osa jääb järelevalve alla ja milline osa jääb inimtööks — vastatakse ülesandepõhiselt FTE TO AI töökava analüüsiga.
Millist eeldust teie strateegias on kõige kauem kontrollimata jäetud, ei ole tavaliselt raske ära arvata, kui te selle küsimuse esitate. Kes soovib seda korrastada ilma sellele kohe hinnangut andmata, saab teha tasuta eelduste kontrolli: lühikese vestluse, kus nimetate oma strateegia peamised eeldused ja näete iga eelduse kohta, millal see viimati kinnitati. Täielik survetest, kus väline ja sisemine pilt on kõrvuti, on ettevalmistamisel.
Stel uw vraag. Vaak zit de echte vraag een laag dieper — daar mag ik naar vragen.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.